CE-märgis masina andmesildil on vastavushindamise protsessi kõige nähtavam osa. Tegelik töö toimub aga enne seda.
Sõltuvalt masinast võib tootjal olla vaja määrata kohaldatavad nõuded, hinnata riske, koostada tehniline dokumentatsioon, kontrollida ohutuslahendusi, dokumenteerida tehtud kontrollid ning lõpuks koostada ja allkirjastada ELi vastavusdeklaratsioon.
Seetõttu võib esmapilgul lihtne küsimus „Kuidas ma oma masinale CE-märgise saan?“ üsna kiiresti muutuda terveks dokumentatsiooniprojektiks.
CE-märgis on protsessi lõpp, mitte algus
Üks levinud eksiarvamus on, et CE märgistamiseks tuleb leida õige standard, teha vajalik kontroll ja kinnitada masinale CE-märk.
Tegelikkuses peab tootja kõigepealt välja selgitama, millised nõuded konkreetsele masinale kohalduvad ja kuidas nende täitmist tõendada.
See tähendab, et enne CE-märgise lisamist võib olla vaja läbi töötada terve ahel:
nõuded → riskid → konstruktsioon ja ohutuslahendused → kontrollid → tehniline dokumentatsioon → vastavusdeklaratsioon → CE-märgis.
Kui mõni oluline osa sellest ahelast puudub, ei pruugi piisata lihtsalt ühe puuduva dokumendi lisamisest.
Milliseid dokumente võib masina CE märgistuseks vaja minna?
Täpset dokumentide nimekirja ei saa määrata ainult sõnade „masin“ või „seade“ järgi. Vajadus sõltub konkreetsest tootest, selle ehitusest, kasutusotstarbest ja kohaldatavatest nõuetest.
Masina CE dokumentatsioon võib hõlmata näiteks järgmisi materjale.
1. Kohaldatavate nõuete kaardistus
Kõigepealt tuleb kindlaks teha, millised Euroopa Liidu nõuded konkreetsele masinale või seadmele kohalduvad.
Sellest sõltub kogu edasine vastavushindamise protsess.
2. Standardite kaardistus
Asjakohased standardid aitavad määrata, milliseid tehnilisi ja ohutusalaseid lahendusi ning kontrollimeetodeid masina puhul kasutada.
Kõik standardid ei kohaldu automaatselt igale masinale.
3. Riskihindamine
Riskihindamine ei ole lihtsalt üldine ohutusnimekiri.
Tuleb vaadelda konkreetse masina ohte, kasutusviise, võimalikke väärkasutusi, ohualasid ja rakendatud kaitsemeetmeid ning need dokumenteerida.
4. Tehniline toimik
Tehniline toimik koondab masina vastavuse hindamiseks olulise dokumentatsiooni ühtseks tervikuks.
Sinne võivad kuuluda näiteks:
- masina üldkirjeldus;
- konstruktsiooni- ja koostujoonised;
- elektriskeemid;
- pneumaatika- ja hüdraulikaskeemid;
- komponentide tehnilised andmed;
- kasutatud standardite info;
- riskihindamine;
- arvutused;
- kontrollide ja katsete tulemused;
- kasutusjuhend;
- muud vastavust toetavad tõendid.
Ja siin hakkab töö maht sageli esimest korda päriselt välja paistma.
5. Kasutus- ja ohutusjuhendid
Juhend peab vastama tegelikule masinale.
Üldisest internetist leitud juhendimallist ei ole palju kasu, kui see ei kirjelda masina tegelikku kasutamist, seadistamist, hooldamist ja ohutuid töövõtteid.
6. Kontroll- ja testiprotokollid
Kui masina ohutuse või funktsioonide kontrollimiseks tehakse katseid või mõõtmisi, peab vajaduse korral olema võimalik näidata, mida kontrolliti ja milline oli tulemus.
Ainuüksi väitest „me proovisime ja kõik töötas“ ei pruugi dokumentatsiooni seisukohalt piisata.
7. ELi vastavusdeklaratsioon
Vastavusdeklaratsioon ei peaks olema dokument, millest kogu CE protsessi alustatakse.
See koostatakse siis, kui vajalik vastavushindamine ja seda toetav dokumentatsioon on tehtud.
Lõpliku deklaratsiooni kinnitab vastutav tootja.
8. Andmesilt ja CE-märgis
Ka masina andmesildil peab olema konkreetse masina jaoks vajalik info.
Seeriatootmise korral tekivad lisaks praktilised küsimused mudelite, seerianumbrite, dokumentide versioonide ja lõppkontrollide haldamise kohta.
„Aga mul on masin juba valmis.“
See on väga tavaline olukord.
Masin töötab. Elektriskeem on olemas. Mõned komponentide dokumendid on tarnijatelt saadud. Võib-olla on isegi kasutusjuhendi mustand olemas.
Siis tekib vajadus CE dokumentatsiooni järele.
Probleem on selles, et vajalik info võib olla laiali eri failides, e-kirjades, joonistes ja inimeste teadmistes.
Sellisel juhul tuleb esmalt välja selgitada:
- mis on juba olemas;
- millised nõuded masinale kohalduvad;
- kas riskihindamine on tehtud;
- kas dokumentatsioon vastab masina tegelikule ehitusele;
- millised kontrollid on dokumenteeritud;
- millised dokumendid puuduvad;
- mida tuleb enne deklaratsiooni koostamist veel teha.
Ühest puuduvast dokumendist võib seega saada üsna kiiresti terviklik dokumentatsiooniprojekt.
Kas CE dokumentatsiooni saab ise koostada?
Jah.
CE dokumentatsiooni koostamiseks ei pea tingimata kogu tööd väljast tellima ning tootja jääb igal juhul vastutavaks oma toote vastavuse eest.
Praktiline küsimus on pigem selles, kas ettevõttel on olemas aeg, teadmised ja süsteem, et vajalikud nõuded välja selgitada, riskid hinnata, kontrollid dokumenteerida ning kogu materjal omavahel kooskõlla viia.
Ühe lihtsa masina puhul võib töö olla suhteliselt piiratud.
Keerukama masina, automaatika, mitme ohuala või puuduliku lähteinfo korral võib dokumentide koostamise kõrval märkimisväärne osa tööst kuluda juba sellele, et välja selgitada, mida üldse vaja teha on.
Kõige kallim hetk alustamiseks on sageli projekti lõpp
CE dokumentatsioonile tasub mõelda juba masina projekteerimise ja ehitamise ajal.
Kui riskid, ohutuslahendused, vajalikud kontrollid ja dokumenteerimine võetakse arvesse algusest peale, on neid lihtsam siduda masina tegeliku konstruktsiooniga.
Valmis masina puhul saab dokumentatsiooni samuti korrastada, kuid siis võib ülevaatuse käigus selguda, et lisaks dokumentidele vajab täiendamist ka mõni kontroll, tõend või tehniline lahendus.
Ei tea, millest alustada?
Sa ei pea enne abi küsimist teadma, milline dokument sul täpselt puudu on.
CE Point saab alustada olemasoleva masina ja dokumentatsiooni ülevaatest. Kaardistame olemasoleva info, puuduvad osad ja järgmised tegevused ning saame selle põhjal kokku leppida CE märgistuse dokumentatsiooni koostamise või korrastamise töö.