Masina CE tehnilist toimikut käsitletakse vahel nagu üht dokumenti. Tegelikult on see pigem tõendite ja dokumentide kogum, mis toetab masina vastavushindamist.
See seob omavahel masina konstruktsiooni, tuvastatud riskid, rakendatud ohutusmeetmed, joonised, juhendid, kontrollid ja muud tõendid. Just seetõttu avastavad ettevõtted sageli, et tehnilist toimikut ei saa lihtsalt projekti lõpus “juurde teha”, kui masin on juba valmis.
Tehniline toimik on tõendusmaterjal, mitte lihtsalt paberimajandus
Tehnilise dokumentatsiooni eesmärk on võimaldada hinnata, kas masin vastab talle kohalduvatele nõuetele. Seetõttu peab dokumentatsioon kirjeldama tegelikku masinat, selle kasutusotstarvet ja reaalselt rakendatud ohutuslahendusi.
Sõltuvalt masinast võib tehniline toimik sisaldada infot masina enda, riskihindamise, konstruktsiooni ja tootmise, kasutatud standardite või tehniliste lahenduste, kontrollide, juhendite ning muude tõendite kohta.
Oluline ei ole dokumentide arv. Oluline on see, kas kogu dokumentatsioon moodustab ühe loogilise ja omavahel kooskõlas oleva terviku.
Kus ettevõtted tavaliselt hätta jäävad?
Probleemid tekivad sageli siis, kui masin ja dokumentatsioon arenevad projekti jooksul eri tempos.
Näiteks võib joonis kirjeldada varasemat versiooni, ohutusseade võib olla kasutuselevõtu käigus muutunud, mõni komponent võib olla asendatud või kasutusjuhend ei kajasta enam lõplikku lahendust.
Iga selline erinevus võib eraldi tunduda väike, kuid kokku võivad need muuta keeruliseks tõendamise, et dokumentatsioon vastab tegelikult turule lastavale või kasutusele võetavale masinale.
Tehniline toimik ei ole sama mis valmis mall
Mall võib aidata infot korrastada, kuid see ei otsusta, millised nõuded konkreetsele masinale kohalduvad ega millised tõendid on piisavad.
Kaks väliselt sarnast masinat võivad erineda juhtimissüsteemi, kasutusotstarbe, töökeskkonna, riskide, ohutusfunktsioonide või rakendatavate nõuete poolest. Seetõttu võib tehnilise toimiku mall olla abivahend, kuid mitte valmis lahendus.
Mida rohkem on tegemist eritellimusel või projektipõhise masinaga, seda olulisem on siduda dokumentatsioon konkreetsete tehniliste lahenduste ja tehtud kontrollidega.
Kõige keerulisem osa on sageli dokumentide omavaheline kooskõla
Ettevõtetel ei ole tavaliselt dokumentatsioon täiesti puudu. Pigem asub info erinevates kohtades: CAD-failides, elektriskeemides, komponentide andmelehtedel, testimärkmetes, e-kirjades, kasutuselevõtu dokumentides ja sisemistes kaustades.
Praktiline küsimus on, milline osa sellest kuulub vastavushindamise dokumentatsiooni hulka, mis on veel puudu ja kas olemasolev info on omavahel kooskõlas.
See muutub eriti oluliseks siis, kui masina kallal on töötanud mitu inimest või alltöövõtjat. Mehaanika, elektrisüsteem ja juhtimistarkvara võivad olla loodud eri osapoolte poolt, kuid lõpptootja vajab siiski terviklikku dokumentatsiooni kogu masina kohta.
Miks tehnilise toimiku jätmine projekti lõppu tekitab lisatööd?
Kui dokumentatsiooniga tegeletakse juba projekteerimise ja tootmise käigus, saab riskid, ohutusmeetmed ja kontrollid dokumenteerida samal ajal, kui projekt areneb.
Kui kogu töö algab alles pärast masina valmimist, tuleb sageli hakata tagantjärele taastama otsuseid vanadest joonistest, e-kirjadest, komponentide infost ja projektimeeskonna mälust.
See ei tähenda, et valmis masinale ei saa dokumentatsiooni koostada. Küll aga võib hilisem ülevaatus tuua välja puudusi, mida oleks olnud lihtsam lahendada juba varasemas etapis.
Mis muutub 2027. aastal?
Enne 20. jaanuari 2027 Euroopa Liidu turule lastavatele masinatele kohaldub praegu kehtiv masinadirektiiv 2006/42/EÜ. Määrus (EL) 2023/1230 masinate kohta muutub kohustuslikuks alates 20. jaanuarist 2027.
Uus määrus jätkab põhimõtet, et tootja peab koostama tehnilise dokumentatsiooni ja läbi viima talle kohalduva vastavushindamise. Seetõttu on praegu arendatavate masinate puhul oluline arvestada, milline õigusraamistik kehtib hetkel, mil masin turule lastakse või kasutusele võetakse.
Kas kõik tuleb ise valmis teha?
Ei. Tootja võib dokumentatsiooni koostada ise, kasutada välist abi või kombineerida mõlemat lähenemist.
Välise abi kasutamine ei anna tootja vastutust üle teenusepakkujale, kuid võib vähendada aega, mis kulub puuduste tuvastamisele, toimiku ülesehitamisele ja olemasoleva info korrastamisele.
Paljude ettevõtete jaoks ei ole küsimus selles, kas nad tohivad tehnilise toimiku ise koostada. Küsimus on selles, kas neil on selleks piisavalt aega ja kogemust olukorras, kus masina projekt ise juba nõuab palju tähelepanu.
Kas sinu masina tehniline toimik on tegelikult täielik?
Enne abi küsimist ei pea sa täpselt teadma, milline dokument on puudu.
CE Point saab üle vaadata masina ja olemasoleva dokumentatsiooni, tuvastada peamised puudused ning määrata, mida on vaja veel koostada või korrastada.
Ametlikud viited: Euroopa Komisjoni masinate ja CE-märgistuse juhised; määrus (EL) 2023/1230 masinate kohta.